Terviseärevus

Tunnused

Terviseärevuse puhul on kesksel kohal hirm mõne praegu või tulevikus ilmneva haiguse ees ning püsiv mure mingite selge seletuseta kehaliste aistingute pärast. Sageli iseloomustab terviseärevust ka kahtlemine, ebakindlus või pettumus arstide ja meditsiinisüsteemi suhtes. Ärevus võib vallanduda nii mingeid kehalisi sümptomeid märgates kui ka haigusi puudutava infoga kokku puutudes. Ärevatest mõtetest kantuna jälgitakse ja kontrollitakse pidevalt oma keha, ollakse valvel võimalike ebatavaliste aistingute suhtes, otsitakse rahustavat infot ning püütakse eemale tõrjuda kõige hirmutavamaid mõtteid ja kujutluspilte. Tugevama ärevuse korral on häiritud ka igapäevaelu - näiteks loobutakse füüsilisest pingutusest, jäädakse töölt eemale jne.

Terviseärevuse kognitiiv-käitumisteraapia põhimõtted

Terviseärevuse kognitiiv-käitumuslikus teraapias püütakse hinnata hirmutavate kehaliste aistingute põhjal tehtud järelduste ja ennustuste tõepärasust ning sümptomite ja ärevusega toimetulekuks kasutuselevõetud tegevuste sobivust. Erilist tähelepanu pöörataksegi sellele, kuidas ärevad mõtted mõjutavad käitumist - mida arvatava haiguse ärahoidmise või avastamise ning oma ärevusega toimetuleku nimel tehakse või jäetakse tegemata - ning sellise käitumise tagajärgedele. Ravi esmaseks eesmärgiks pole niivõrd sümptomite ärakaotamine kui just igapäevase tegutsemisvõime parandamine hoolimata häirivatest vaevustest. Teraapias kasutatakse päevikuid sümptomite, mõtete ja tegevuse jälgimiseks, küsitlemist ja käitumiseksperimente. Oluline on ka sobiva kehalise aktiivsuse järk-järguline taastamine ning sammhaaval taaslülitumine igapäevastesse tegevustesse.