Sundhäire

Tunnused

Sundhäiret ehk obsessiiv-kompulsiivset häiret iseloomustavad korduvad ja pealetükkivad ebameeldiva sisuga mõtted, kujutluspildid või impulsid. Need võivad sisaldada näiteks vägivalda, saastumishirmu või kõhklusi (kas uks ikka sai lukku?, kas kõik mu asjad on alles? jne), olla nilbed või lihtsalt mõttetud ja rumalad. Uskudes, et selliste mõtete või impulsside kogemine peegeldab reaalsust, ennustab ohtu või on iseenesest ohtlik, viies näiteks kontrolli kaotamiseni, vallandub pinge-, ärevuse- või hirmutunne. Seetõttu püütakse häirivaid mõtteid, kujutlusi ja impulsse maha suruda ja mingi korduva rituaali abil kas nende tekkimist üldse vältida või arvatavat ohtu ära hoida. Sagedasteks rituaalideks on näiteks kätepesemine, korduv ülekontrollimine või uuestitegemine ning mõttes millegi loendamine või kordamine. Rituaalsed teod võivad hõivata iga päev tunde. Tavaliselt, kuigi mitte alati, mõistetakse sellise sundkäitumise mõttetust või tulutust ning tehakse korduvaid, kuid kasutuid püüdlusi sellist käitumist maha suruda.

Sundhäire kognitiiv-käitumisteraapia põhimõtted

Sundhäire ravis kasutatakse eksponeerimist (kokkupuudet häirivate mõtete ja impulssidega) koos reaktsiooni peatamisega. See hõlmab kahte osa: esiteks, sundmõtete ja ärevuse esilekutsumist ning teiseks, sellel ajal harjumuspäraste sundtegude tegematajätmist. Kokkupuuteid korraldatakse järk-järgult, inimese jaoks sobivas tempos ning vaid selge eelneva kokkuleppe alusel. Teraapia eesmärgiks luua võimalused nii asjassepuutuvate ärevate mõtete tõepärasuse hindamiseks kui ka oma ärevusega harjumiseks. Samuti on järk-järgulise harjutamise eesmärgiks suurendada enesetõhusust - tekitada kogemused, mis näitaksid, et inimene suudab sundmõtetest ja ärevusest hoolimata vajalike asjadega hakkama saada.

Teraapia kestuseks on tüüpiliselt 12-16 seanssi.