Ärevus

Tunnused

Ülemäärase ärevuse ja muretsemisega on tegu juhul, kui see segab igapäevaelu, puudutab mitmeid erinevaid valdkondi, pole konstruktiivne ega vii lahendusteni ning kui sellega kaasnevad häirivad kehalised probleemid, näiteks lihaspinged, unehäired ja väsimus.

Ülemäärase ärevuse kognitiiv-käitumusliku teraapia põhimõtted

Ülemäärase ärevuse puhul mängib keskset rolli muretsemine, mis püsib tänu kahele põhjusele. Esiteks, kuna ärevus tundub olevat kontrollimatu ja ohtlik ning sellel usutakse olevat kahjulikke tagajärgi, siis püütakse seda vältida või maha suruda, hoides end muretsemise käigus eemale kõige ärevamatest mõtetest või kujutluspiltidest ning otsides kinnitust oma rahustavatele mõtetele. Ärevuse ja muretsemise vältimine aga pigem süvendab probleemi, kuna nii ei teki võimalust järele kontrollida, kas need ärevuse ohtlikkust ja võimalikke kahjulikke tagajärgi puudutavad ärevad mõtted on tõesed või mitte. Tekib ärevus ärevuse ees. Samuti õõnestab vältimine inimese usku sellesse, et ta suudab ärevusest hoolimata vajalike asjadega hakkama saada. Teisalt soodustavad muretsemist uskumused, et muretsemine on mingil moel kasulik - et see aitab probleemidele lahendust leida, valmistuda halvimaks vmt.

Teraapia käigus püütakse muretsemise ja ärevuse kohta käivaid mõtteid ja uskumusi ümber hinnata. Selleks kasutatakse mõttepäevikuid, küsitlemist ning käitumiseksperimente mille käigus püütakse mõista, kas arutluse all olev mõte on tõene või mitte. Tüüpiliselt on teraapia kestuseks 16-20 seanssi.