Paanikahäire ja agorafoobia

Tunnused

Paanikahäiret iseloomustavad ootamatud ja hirmutavad kehalised aistingud - näiteks südamekloppimine, õhupuudus, peapööritus, nõrkustunne jt. Need aistingud tekivad selge põhjuseta ning on nii tugevad, et nendega haasneb surmahirm või hirm minestamise, hulluksminemise või kontrolli kaotamise ees. Seetõttu kalduvad paanikahoogude all kannatavad inimesed sageli neid aistinguid iga hinna eest vältima või püüavad neid aistinguid võimalikult kiiresti maha suruda. Samuti välditakse sageli selliseid (avalikke ja rahvarohkeid) kohti, kust on raske kiiresti lahkuda või olukordi, kus pole võimalik kiiresti (arsti)abi saada - tekib agorafoobia.

Paanikahäire ja agorafoobia kognitiiv-käitumisteraapia põhimõtted

Paanikahäire kognitiiv-käitumuslikus teraapias püütakse hinnata hirmutavate kehaliste aistingute põhjal tehtud järelduste ja ennustuste tõepärasust, vaadates selleks läbi nii olemasolevad asitõendid kui ka kogudes järk-järgult hirmutavate aistingutega kokkupuutumiseks tehtavate käitumiseksperimentide abil uusi tõendeid. Erilist tähelepanu pööratakse sellele, kuidas ärevad mõtted mõjutavad käitumist - mida arvatava katastroofi ärahoidmise nimel tehakse või jäetakse tegemata - ning sellise käitumise tagajärgedele. Teraapia kestuseks on tüüpiliselt 12-16 seanssi.