Depressioon

Tunnused

Depressiooni peamisteks tunnusteks on alanenud meeleolu, huvi ja elurõõmu kadumine, suurenenud väsimus ja tegutsemisaktiivsuse langus. Depressiooni ravis kasutatakse nii käitumuslikke kui kognitiivseid tehnikad.

Depressiooni käitumusliku teraapia põhimõtted

Depressiooni langev inimene kaldub endasse tõmbuma ning loobub seni rõõmu ja rahuldust pakkunud tegevustest. Aja jooksul võimendab selline endassetõmbumine depressiivsust, kuna inimene jääb seeläbi ilma meeldivate kogemuste saamise võimalustest. Mida depressiivsemaks ta muutub, seda enam ta endasse tõmbub, seda vähem meeldivaid kogemusi ta saab ja seda depressiivsemaks ta muutub. Nii tekib üha süvenev suletud ring. Seetõttu püütakse ravi alguses suurendada meeldivate tegevuste sagedust ja tõsta nende kvaliteeti ning vähendada ebameeldivate kogemuste hulka. Tehnikatest kasutatakse tegevuspäevikuid, meeldivate ja rahuldustpakkuvate tegevuste ülesmärkimist, järk-järgult üha suuremat väljakutset pakkuvate ülesannete sooritamist ning suhtlemisoskuste harjutamist.

Depressiooni kognitiivse teraapia põhimõtted

Kognitiivne teraapia lähtub ideest, et depressiivsus on seotud mõtlemisvigadega. Näiteks usutakse depressiooni puhul sageli, et mitte miski ei paku enam rõõmu, et millegi tegemine saab kindlasti olema raske või ebameeldiv või et kõige paremini tuntakse end siis, kui ollakse omaette. Teraapia käigus õpetatakse patsientidele oma mõtete märkamist ja nende sõnastamist ning seoste leidmist mõtete, emotsioonide ja käitumise vahel. Õpitakse hindama oma järelduste ja ennustuste tõelevastavust ja kasulikkust. Selleks kasutatakse mõttepäevikuid, küsitlemist ja käitumiseksperimente, mille käigus püütakse mõista, kas arutluse all olev mõte on tõene või mitte. Tüüpiliselt on teraapia kestuseks 14-16 seanssi.